Vabariigi Presidendi valimised

Sümboolsed riigipead võivad erinevates riikides võimule saada erinevatel viisidel, alates monarhidest, kes oma võimu pärivad, kuni rahva poolt otse valitud presidentideni. Parlamentaarsetes riikides nagu Eesti on levinuimaks mooduseks riigipea valimine parlamendi või spetsiaalse valimiskogu poolt. Eestis on Vabariigi Presidendi valimised jagatud parlamendi ja valimiskogu vahel. Vaid taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi valimise kord 1992. aastal oli erinev — kõigepealt sai sõnaõiguse rahvas, kuid kuna ükski kandidaat üle 50% häältest ei kogunud, valis Vabariigi Presidendi Riigikogu.

Presidendivalimistel, mis toimuvad korraliselt iga viie aasta tagant, saab esmalt valimisõiguse Riigikogu. Kui vähemalt 68 Riigikogu liiget saavutab mõne kandidaadi osas üksmeele, on valimised lõppenud ja järgmiseks valitsusajaks riigipea leitud. Riigikogu koosseisu kahe kolmandikulise enamuse kokkusaamine nõuab aga laialdast konsensust — kandidaadiga peaksid nõus olema nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad. Seetõttu peetakse vähetõenäoliseks, et kolme Riigikogus aset leidva valimisvooruga president valituks osutub. Järelikult on suur tähtsus valimiskogul, kes valib Vabariigi Presidendi juhul, kui see Riigikogus ei õnnestu.

Valimiskokku kuuluvad lisaks kõikidele Riigikogu liikmetele ka kohalike omavalitsuste esindajad. Tegemist on omamoodi sümboolse koguga terve Eesti elanikkonna esindajatest, sest kohalike omavalitsuste esindajate valimistel osalevad kaudselt (volikogu valimiste kaudu) ka püsielanikest mittekodanikud. Valimiskogus on ebaproportsionaalselt arvukalt esindatud väiksemad kohalikud omavalitsused, mistõttu nende roll muutub küllaltki oluliseks. Just väiksemate omavalitsuste esindajate toetus võis olla määrav 2001. aasta presidendivalimistel, mil valituks osutus väiksemate omavalitsustega maapiirkondades populaarne Arnold Rüütel. 2006. aastal valiti valmiskogus napi häälteenamusega presidendiks Arnold Rüütli vastaskandidaat Toomas Hendrik Ilves.

Valimiskogus võib üles seada uusi riigipeakandidaate, ka neid, kes Riigikogus toimunud valimistel ei osalenud. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poolte kõigi hääletanute häältest. Kui esimene valimisvoor tulemust ei anna, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.

Vabariigi Presidendi valimiste praegusele korrale on ette heidetud rahva liigset kõrvalejäämist. Otsevalimised annaksid lihtkodanikele kahtlemata suurema otsustusõiguse. Siiski on senini jäänud valitsevaks idee, mille kohaselt Vabariigi Presidendi kui pigem sümboolsete volitustega riigipea valimiste usaldamine rahvale kätkeks endas ohtu. Vabariigi President võiks rahva mandaadile viidates asuda nõudma endale volitusi, mida talle põhiseaduses pole ette nähtud. Vältimaks presidendi muutumist aktiivseks poliitikuks, püütakse talt võtta võimalus apelleerida otse teda valinud rahva tahtele.

Lisateave artikli kohta