Ministeeriumid

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Eestis 11 ministeeriumi ja koos peaministri, regionaalministri ning nn portfellita ministriga kokku kõige rohkem 15 ministrit. Kõik täidesaatva võimu valdkonnad on jaotatud ministeeriumide valitsemisaladesse. Minister kannab vastutust parlamendi ees, st peab vastama arupärimistele ja küsimustele, osalema valitsuse ülesandel seaduseelnõude menetlemisel ning muude küsimuste arutelul ja esindama Eestit oma pädevuse piires Euroopa Liidu poliitika kujundamisel.

Minister juhib ministeeriumi iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Peaministril ega teistel ministritel ei ole õigust ministri vastutusalasse sekkuda. Kui peaminister leiab, et minister ei lähtu valitsuse kui terviku eesmärkidest, on tal õigus teha Vabariigi presidendile ettepanek minister ametist vabastada.

Minister on ministeeriumi juht. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaksid olema eraldatud ning viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks. Ministeeriumi kantslerid ja üldpädevusega riikliku regionaalhalduse asutuste – maavalitsuste – juhiks olevad maavanemad on praktikas seatud tugevasse sõltuvusse ministri (maavanemate puhul regionaalministri) ning valitsuse soosingust. Koostöö mittelaabumisel on nii kantslereid kui ka maavanemaid võimalik põhjendusi esitamata ametist vabastada, samuti on kantslerite ja maavanemate ametiaeg piiratud viie aastaga. Pärast maavanema ja kantsleri staatuse muutmist ongi nende tegelik roll muutunud. Enamik nimetatud ametnikest kuuluvad mõnda erakonda ja on ametisse nimetatud eelkõige valitsuskoalitsioonis osalevate erakondade otsusel.

Ministeeriumi ülejäänud ametnikud, v.a ministri nõunikud ja abiministrid, on sõltumatud avalikud teenistujad, kellele laienevad avaliku teenistuse seadusest tulenevad tagatised.

Lisateave artikli kohta