Saksa okupatsioon 1918

Keiserlik Saksa armee okupeeris Esimeses maailmasõjas Lääne-Eesti saared 1917. a oktoobris ja Eesti mandriosa 1918. a veebruaris. 3. märtsil 1918 allkirjastasid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa Bresti rahulepingu, millega Venemaa loobus võimust Kuramaa, Riia linna ja Lääne-Eesti saarte üle, jättes nende tuleviku määramise Saksa valitsuse kompetentsi. Eesti- ja Liivimaa kubemangule laienesid Bresti lepingu sätted 27. augustil Berliinis sõlmitud lisaprotokolli alusel. Saksa valitsuse eesmärk oli kõigi hõivatud alade võtmine Saksamaa koosseisu. Sama sihti taotlesid baltisakslased, kes astusid samme Balti hertsogiriigi loomiseks.

Okupatsiooni avapäevil hukati mitusada enamluses süüdistatud inimest, seejärel hakati arreteerima rahvuslikke poliitikuid, kes suleti vanglatesse ja koonduslaagritesse. 24. veebruaril 1918 väljakuulutatud Eesti Vabariiki okupatsioonivõimud ei tunnustanud. Keelati erakondade ja rahvuslike seltside tegevus, rahvakoosolekud ja demonstratsioonid. Valitsemine läks Saksa sõjaväevõimude kätte ja valimiste teel moodustatud omavalitsusasutused asendati määratud ametnikega. Saadeti laiali Eesti rahvusväeosad, suleti enamik eesti ajalehti ja seati sisse tsensuur. Ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel, algkoolis suurendati saksa keele tundide arvu, keskkoolis viidi kogu õppetöö üle saksa keelele. Eestist veeti välja teravilja, kartulit, loomasööta, kariloomi, metsamaterjali, tööstussaadusi – kõike seda kas sõjasaagina, rekvireeritud varana või ebaõiglase kokkuostuhinnaga. Enamik tehastest seiskus, kasvas tööpuudus, langes elatustase.

Okupatsioon varises kokku seoses Saksamaa sõjalise lüüasaamise ja revolutsiooniga, mille tagajärjel loobus Saksa keiser 9. novembril 1918 troonist. Novembri alguses puhkesid Tallinna elanikkonnas toitlusrahutused ning Tallinna Saksa garnisoni haaras revolutsioon. Sadamas seisnud sõjalaevadel heisati punalipud, valiti sõjaväelaste nõukogusid ja nõuti kohest naasmist kodumaale. Neist sündmustest jahmunud Saksa okupatsioonivõimud andsid loa Maanõukogu kokkutulekuks ja lubasid tegevust jätkata Eesti Ajutisel Valitsusel. Viimane alustas kohe võimu ülevõtmist. Lõplikult ja kogu Eesti territooriumil läks valitsemine Ajutise Valitsuse kätte 21. novembril.

Lisateave artikli kohta