Tallinna pommitamine 1944. a märtsis

1944. a veebruari algul sai Eestist Teise maailmasõja rinde lähitagala. Siin asusid Saksa varustus- ja moonalaod, reservüksused jm. Tallinna sadam oli oluline transpordisõlm Narva rinde varustamisel. 

Nõukogude kaugtegevuslennuvägi ründas Tallinna 1944. a 9. märtsi õhtul ja 10. märtsi varahommikul. Esimene rünnak algas õhtul kell pool seitse ning kestis kaks ja pool tundi. Sellele järgnes teine rünnak alates öösel kella poole kahest, see kestis poolteist tundi. Tallinnas asunud Saksa mereväestaabi hinnangul tekitas rünnak ainult piiratud sõjalist kahju. Hukkus 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi, haavatuid oli vastavalt 65 ja 75. Esimese rünnakuga halvati küll ka osaliselt Tallinna õhukaitse.

Palju suuremat kahju kannatas tsiviilsektor: maha põles u 20% Tallinna hoonetest, tugevasti kannatas ajalooline vanalinn, samuti rahvuslik sümbol Estonia teater. Koos vigastustesse surnutega hukkus üle 600 eraisiku, haavata sai umbes 500.

Rünnakus osales u 300 eri tüüpi lennukit. Eri Saksa sõjaväeasutuste andmetel tulistati neist alla ligi veerandsada, lisanduvad samal ööl Soome lennuväe poolt lennuväljadel hävitatud kümme lennukit. Ründajate suuri kaotusi peetakse põhjuseks, miks nii suurt rünnakut enam ei korratud.

Nõukogude kaugtegevuslennuväe rünnakute alla langesid peale Tallinna ka teised rindelähedased keskused: Helsingi, Riia, Liepāja ja Pihkva. Korratud väide, et rünnak oli suunatud tsiviilelanike vastu eestlaste vastupanutahte murdmiseks, ei ole tõestatav. Sama moodi nagu Tallinna oli Nõukogude kaugtegevuslennuvägi pommitanud varem ka paljusid Venemaa linnu. Pommitamise eesmärgid olid sõjalised ning tsiviilohvrid tulenesid nii ründajate ebakompetentsusest kui ka sõjalisest paratamatusest. ​

Lisateave artikli kohta