Umsiedlung

(eesti k 'ümberasumine, ümberasustamine')

Baltisakslaste ümberasustamine Eestist, Lätist ja Leedust Saksamaale 1939.–1940. a ja 1941. a 

Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga 23. augustist 1939 otsustasid NSV Liit ja Saksamaa jätta Eesti ja Läti ning hilisema kokkuleppe järgi ka Leedu NSV Liidu huvisfääri. Saksamaaga sõlmitud kokkuleppe järgi kavatses NSV Liit paigutada oma huvisfääri jäävatele aladele Punaarmee sõjaväebaasid ja ähvardas Balti riike keeldumisel sõjalise jõu rakendamisega. Selles situatsioonis kerkis päevakorrale kohalike sakslaste, nn baltisakslaste ümberasustamine Saksamaale. Rahvuskaaslaste evakueerimisega NSV Liidu kontrolli alla minevatelt aladelt tahtis natslik Saksamaa vältida nende võimalikku represseerimist enamlaste poolt, samuti püüti ümberasunutega korvata tööjõuvajadust Poolalt vallutatud idaaladel. Kokku oodati sinna poolt miljonit saksa rahvusest ümberasunut Ida- ja Kesk-Euroopast.

1939. a septembri lõpus sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit kokkuleppe Saksa kodanike ja saksa päritolu elanike Saksamaale ja tema huvipiirkodandesse ümberasustamise kohta. Kokkuleppe kohaselt ei takistanud NSV Liit ümberasumissoovi avaldavate isikute lahkumist, kuid ümberasumise korraldamine pidi toimuma Saksamaa ja asukohariigi kokkuleppel. Seejärel hakkas Saksamaa ümberasumist ette valmistama ja teele saadeti laevad lahkuvate sakslaste äratoomiseks. 

Ümberasumisest andis ametlikult teada Adolf Hitler oma kõnes, mis oli pühendatud sõjas Poolaga saavutatud võidule, Saksa Riigipäevas 6. oktoobril 1939. Hitler mainis Ida- ja Kesk-Euroopa saksa rahvusrühmade likvideerimist ja jäädavalt Saksamaale ümberpaigutamist, mida käsitleti ametlikus natslikus propagandas kojukutsena (natside termin Heim ins Reich). Hoolimata sellest, et Saksamaa lootis ümberasustamisega alustada võimalikult kiiresti, venis selle korraldamine oktoobri keskpaigani, kui Eesti Vabariik ja Saksamaa sõlmisid kokkuleppe baltisakslaste Saksamaale ümberasumise kohta. 1939. a oktoobrist kuni 1940. a maini lahkus Eestist u 14 000 inimest, kellest enamik olid sakslased ning nendega perekondlikes sidemetes olevad eestlased jt. Umbes 3000 sakslast, kes jäid Eestisse, käsitles natslik Saksamaa kui mittelojaalseid rahvuskaaslasi.

1941. a jaanuaris sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa kokkuleppe Eestisse ja Lätisse jäänud sakslaste järelümberasumise kohta. Selle järelümberasumise (sks Nachumsiedlung) käigus lahkus Eestist Saksamaale u 7000 inimest, sh vähemalt 4000 eestlast, kes pagesid siit Nõukogude režiimi eest ja olid suutnud lahkumisloa saamiseks tõendada oma saksa päritolu.   

Lisateave artikli kohta