Uraani rikastamise tehas Sillamäel (Kombinaat 7)
Riikliku tähtsusega ja salastatud tööstusettevõte, mille toodangut kasutati Nõukogude tuumarelva loomisel
Tehas oli alguses planeeritud ehitada Narva, kuid valmis siiski pärast Teist maailmasõda Sillamäel. Esimeste aastate jooksul olid elutingimused väga halvad ja suremus tööliste seas suur. Sillamäe ehituse suur maksumus oli võib-olla üks põhjus, miks Narva hävinud ajaloolist kesklinna ei suudetud üles ehitada. Tehas oli osa Nõukogude tuumapommi programmist. Kirde-Eesti põlevkivist oli plaanis hakata eraldama uraani. See osutus siiski majanduslikult mittetasuvaks ja selle asemel rikastati tehases mujalt toodud uraani kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni 1991. a. Sillamäel rikastatud uraan leidis kasutamist ka esimeses Nõukogude aatomipommis (1949). Vabrik oleks võinud põhjustada Tšernobõli-laadse ökoloogilise katastroofi ja õnnetuse puhul mürgitanud Läänemere idaosa tuumajäätmetega. Julgeolekukaalutlustel oli Sillamäe üks paljudest NSV Liidu suletud linnadest, kuhu tavakodanikud pääsesid vaid erilubadega. Nendes linnades oli elanikel kõrgem elujärg ja kasutada paremad kaubad, peaaegu kõik olid mujalt NSV Liidust Eestisse toodud inimesed, kes kõnelesid vene keelt.
