e-Eesti

​1992. a käivitati esimene internetiühendus Eesti ja muu maailma vahel ning registreeriti esimest korda  domeen .ee. Esimeste domeeninimede hulgas olid kbfi.ee (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), goodwin.ee (ühe kohalike arvutientusiastide rühma server), obs.ee (Tartu observatoorium), postimees.ee (ajaleht Postimees) jt. Järgnevatel aastatel on interneti kasutamine kasvanud plahvatuslikult ning e-teenused on leidnud oma kindla koha inimeste ja ettevõtete igapäevaelus. 2009. aastaks moodustas arvuti- ja internetikasutajate osakaal 16–74-aastaste eestimaalaste hulgas 70%.

Eesti Vabariik on olnud maailma esireas eeskätt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste projektide poolest riigi- ja avaliku halduse valdkonnas (e-riik, e-valitsus jmt). Eesti oli esimene riik maailmas, kus kodanikud said võimaluse hääletada interneti kaudu (nn e-hääletamine) nii kohalike omavalitsuste (al  2005) kui ka parlamendivalimistel (al 2007). Nende väga uuenduslike lahenduste kõrval pakutakse ka tavapärasemaid teenuseid, mis on ainulaadsed eelkõige väga laialdase kasutuse poolest. Näiteks on Eesti üks maailma juhtivaid riike elektrooniliste maksu- ja tollideklaratsioonide populaarsuse poolest (nt üle 90% füüsilise isiku tuludeklaratsioonidest esitatakse e-maksuameti kaudu).

Hariduse vallas on suuremat kõneainet pakkunud nn Tiigrihüppe projekt. 1997 loodi Tiigrihüppe Sihtasutus, mis aitas üldhariduskoolidel hankida infotehnoloogiaalast sisseseadet. Sihtasutuse järgnevad projektid keskenduvad e-õppe arendamisele. Muuhulgas on loodud ELi esimene sisseastumise infosüsteem (SAIS), mille abil saab keskkoolilõpetaja esitada interneti teel avalduse kõrgkooli sisseastumiseks, näha reaalajas oma kohta konkurentsis ning saada infot kandideerimise edukuse kohta. IKT-alase kõrg- ja kutsehariduse programme ja projekte (Tiigriülikool, e-ülikool, e-kutsekool) juhib Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus.

E-Eesti arengu suurtoetaja on telekommunikatsiooni- ja pangandussektor. Peale äriliste ettevõtmiste on nad toetanud mitut ühishuvidele vastavat tegevust, sh 2001. a loodud Vaata Maailma Sihtasutuse projekte. Edukamad nende hulgas olid üle 100 000 inimesele arvuti algkoolituse pakkumine, e-kooli keskkonna käivitamine ning ligi 500 avaliku internetipunkti loomine üle Eesti.

Infoühiskonna areng ei ole olnud vaid positiivsete saavutuste jada. Sellega kaasnevad ka mitmed probleemid ja ohud. Suuremad nende hulgas on küberturbe, infoeetika ning andmekaitse teemad. Peale selle põhjustab ikka veel muret nn digitaalne lõhe, mis tähendab, et osa elanikke jääb väljapoole infoühiskonna pakutavat majanduslikku ning sotsiaalset arengut ja heaolu.

Lisateave artikli kohta