Vilms, Jüri

13.03.1889 Viljandimaa, Kabala v – 13.04.1918 Helsingi

Olulisemaid Eesti riigimehi Eesti Vabariigi iseseisvumise algusjärgus 1917–1918

Õppis Pärnu gümnaasiumis, kust ta heideti välja 1905. a revolutsioonisündmustes osalemise eest. Lõpetas 1907. a eksternina gümnaasiumi ja astus seejärel Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1911. a juristina. Seejärel alustas Tallinnas advokaadipraktikat. Osales aktiivselt ühiskondlikus elus, toimetades 1912–1913 Eesti suurima ajalehe Päevaleht õigusteaduslikku lisa ja alates 1917 poliitikalisa. Avaldas 4. juunil 1916 pärisorjuse kaotamise 100. aastapäevale pühendatud pidulikul kõnekoosolekul esimesena Eesti rahvusautonoomia mõtte. Asutas aprillis 1917 Eesti Radikaal-Sotsialistliku Erakonna (alates sept-okt 1917 Eesti Tööerakond). 1917. a juulis sai Eesti Maanõukogu aseesimeheks. Pärast enamlikku oktoobripööret ja Maanõukogu laialiajamist novembris 1917 asus Tööerakond Vilmsi eestvõttel iseseisvuse kiire väljakuulutamise seisukohale.

19. veebruaril 1918 määrati Vilms koos Konstantin Pätsi ja Konstantin Konikuga kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee liikmeks, komitee ülesanne oli välja kuulutada iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvuse väljakuulutamise järel 24. veebruaril 1918 nimetas Päästekomitee kõrgeima võimu kandjaks Eesti Ajutise Valitsuse, kus Vilmsil oli kohtuministri ja asepeaministri roll.

1918. a märtsi lõpus asus Vilms Ajutise Valitsuse volitusel koos kolme kaaslasega teele Soome, et informeerida varem väljasaadetud Eesti välisdelegatsiooni liikmeid vahepeal Eestis toimunust ja leida Saksa okupatsiooni alla langenud Eesti iseseisvuse kindlustamiseks välismaalt tunnustust. Üle külmunud Soome lahe ettevõetud retkel jäi Vilms segastel asjaoludel kadunuks. Tõenäoliselt sattus ta Suursaarel sakslaste kätte ja toimetati Helsingisse, kus ta 13. aprillil koos kaaslastega maha lasti.

Lisateave artikli kohta